Ajaloorüütlite eksamipeegel
Eksamisessioon on täies hoos ning iga hea nõu, mis aitab eksamiks valmistuda, kallis. Tuutorid Fiona Jõesuu ja Grete Silem koostasid nõuanded, mis aitavad kindlal käel vältida võimalikke valesamme ja eksitegusid ning mille järgijatele on tagatud suurepärane eksamitulemus.
Ajalootudeng viitab alati oma teabe või inspiratsiooni allikale! Seega on ka siinkohal ausalt öeldud, et eksamipeegliks andis inspiratsiooni igale keskaja põhikursuse läbinud tudengile hästi tuttav Saksi õiguspeegel. Kasutatud on prof Jaan Sootaki allikatõlget, mis on avaldatud tema 1998. aastal ilmunud mahukas monograafias „Veritasust kriminaalteraapiani.“
Fiona Jõesuu
Grete Silem
Iga ristiinimene, kui tema aeg on kätte tulnud, peab käima kord semestris kohtu ees. Selle seadusega otsustati, et kes on kohtusse kutsutud, see peab sinna minema ettevalmistatult ja näitama austatud õppejõududele oma teadmisi.
Art 1. Õppimisest ja ettevalmistamisest
§ l. Et saada õigust kohtu ette minekuks, peab rüütel olema täitnud kõik tingimused, mis Jumala ja õppejõu ühine tahe ette on näinud. Kes on tingimuste täitmises mõistetud õigeks, see saab omale ÕIS-is valida kohtupäeva.
§ 2. Rüütel õpib eksamiks vähemalt nädala, et mitte kaotada kohtus sõrmi. Kui aga mitte, kaovad järjest sõrmed ja jäädakse teadmatusse, kes oli Charles I ja miks tema toetajad kodusõdades võitlesid. Viimasele hetkele jätmine on samuti patt, sest siis ei saa Jumala antud puhkepäeva õigesti pidada.
§ 3. Kes eelmisel päeval õppima hakkab, see maksab oma käe. Kui õppimisega alustamine leidis aset ööl enne eksamit, siis ootab teda ees võllapuu. Otsustab aga rüütel õppimist alustada varem ja planeerib graafiku, see on käitunud õigesti ja mõistetakse õigeks.
§ 4. Kes kohtus tahab jääda õigeks, see tutvub enne kohtupäeva põhjalikult ainekava või kordamisküsimustega. Kui seda ei tehta, siis tuleb maksta oma käsi või sellega võrdsustatud hinne.
§ 5. Rüütlid peavad eksamiperioodil omaenda ajaplaneerimise piires olema, kuniks austatud õppejõud teda kohtusse kutsub, ees läheb, või ratsutab. Selleks, et kutseks valmis olla, asub ristitud rüütel varakult seoseid looma. Kui aga rüütel ei ole endaga aus, siis kirjutab ta eksamile Kalmaari Unioon, see aga pahandaks seda, kes on kutsunud rüütli kohtusse.
Art 2. Nüüd kuulake vanast rahust
§ l. Nüüd kuulake vanast rahust, mille Universitas Tartuensis on vaprate ajaloorüütlite tahtel kinnitanud. Iga päev olgu rahus teie hinged, et tasakaal säiliks õppimise ja puhkamise vahel – ainult nii saavad rüütlid tarkust kogutud ja teavad, miks on oluline Vestfaali rahu ja mida tähendavad mõisted albilased ja simoonia.
§ 5. Oma vats tuleb eksamiperioodil hoida täis, et säiliks terve mõistus. Kofeiiniga ei tasu aga liialdada, sest see kurnab rüütli südant. Hoidku ta korras oma vaimne tervis ja jalutagu päevas vähemalt korra, et hingata Jumala antud värsket õhku.
Art 3. Valeteadmistest ja valenimetamistest
§ l. Teadmisi tuleb uuendada, kui teadmised on valed. Annab rüütel kohtu ees valeteadmise välja, siis läheb see talle kaela maksma. Kui rüütel tabatakse teolt ja tema juurest spikker leitakse, siis karistatakse teda surma ehk mitterahuldava hindega ning kohtu ette enam minna ei saa.
§ 2. Selleks, et mitte anduda valele Jumalale, on tarvis teada, kes olid Amun-Ra ja Horos. Kui seda mõista, teab rüütel paremini, mis toimub hiljem, ja kes on uued Jumalad.
§ 3. Seletagu rüütel oma teadmisi ka teistele rüütlitele, et nemadki saaks osaks tarkusest, mis meie Issanda maale antud on. Kes tarkust ei jaga, seda võib oodata eksimuste rada auväärt kohtu ees. Kui rüütel kohtus avastab, et mõni teema oli selge vaid konspekti vaadates, siis võib ta kaotada ühe sõrme, võib-olla ka viis – oleneb eksimuse raskusest.
§ 4. Kellele ristimata inimene toob mõne teise mehe vara, siis ei tohi ta sealt õppida patte. Kui kohtus selle järele küsitakse, peab rüütel seda tunnistama. Vargust rüütel sealjuures toime pole pannud, mis talle käe maksma läheks, kuid kellegi teise konspekti järgi õppimist ja sellest mitte arusaamist või valeteadmiste esitamist kohtus karistatakse vastava hindega.
§ 5. Kui Rüütel usub, et ajaarvamine algas tema sünniga ja eelnev pole oluline, on sooritatud rängim patt. Selletõttu jääb tal teadmata, kes oli esimene diplomaat ja kuidas saaks olla sotsiaalselt mobiilne. Suur teadmatus maksab rüütlile tulevikus tema elu.
